Külmaseen Armillaria sp. sün. Armillariella sp.

Külmaseene levik

Levinud üle ilma.Võimeline nakatama kõiki ning igas vanuses puittaimi. On meie metsapuudel üks ohtlikumaid juuremädaniku tekitajaid.

Viljakehad

Üheaastased, kuni 15 cm pika jala ja kuni kuni 10 cm läbimõõduga pruunika kübaraga, mis on pealt kaetud tumedamate soomustega. Alaküljel valkjad eoslehekesed, jalal rõngas. Kasvavad sageli põõsasjas kogumikus (jalad alusel kokku kasvanud) puu kännul, juurtel, tüve- ja koorepragudes. Viljakehad esinevad hilissuvest külmadeni.

Kahjustus

Külmaseen on poolparasiit, tekitades tüve alaosas ja juurtes valgemädaniku, mis võib lõppeda puu murdumisega. Mädapuit on pruunikas, sinna moodustuvad iseloomulikud mustad piirjooned. Mõnikord hävitab seen koorealuse kambiumikihi, põhjustades kiiresti puu kuivamise (kambiumkiller). Seeneniidistik kasvab aastaid edasi kändudes ja mulda jäänud juurtes ning võib nakatada samasse kohta istutatavaid noori puid.

Levib õhu kaudu eostega, mis langevad paljastatud puidupinnale, aga ka pinnases ( ca 0,5 m aastas) kas kokkukasvanud juurte kaudu haigelt puult tervele või külmaseenele omase risomorfide abil läbi mulla.

Okaspuudel näitab haigestumist okste kolletumine, juurdekasvu vähenemine, vaigujooks juurekaela ümbruses; lehtpuudel hõreneb kõigepealt lehestik ning võrasse ilmuvad kuivad oksad. Nakatunud puu tüükale koore alla tekib valge lehvikjas seenkile, hiljem kasvavad sinna risomorfid- seest valged, pealt läikivad mustjaspruunid 0,25-4 mm jämedused võrgutaoliselt harunenud seenenöörid.

Varemkasutatud süsteemi järgi oli Euroopas üks liik- harilik külmaseen (A.mellea). Nüüd on see jagatud mitmeks välimuselt väga sarnaseks seenliigiks, mis omavahel ei ristu ja on erineval määral haigusttekitavad. Neist esineb Eestis neli.

Tõmmu külmaseen (A. ostoyae, sün. A. obscura) on neist levinuim ja ilmselt ka ohtlikem; see tekitab juuremädanikku peamiselt mändidel, harvem teistel puudel.

Põhja- (A.borealis) ja tutt-külmseen (A-cepistipes) kahjustavad vahel metsas kuuske koos kuuse-juurepessuga, parkides nakatavad vaid eelnevalt nõrgestatud puid.

Mugul-külmseent (A.gallica, sün. A. bulbosa, A.lutea esineb väga harva.

Harilik (mesi-) külmaseen (A.mellea) on agressiivne mädanikutekitaja, ent õnneks lõunapoolsema levikuga. Külmaseenega sarnaneb soomusmampel (Pholiota squarrosa), sellel on aga nii jalg kui ja kübar kaetud suuremate ning turris soomustega. 

Külmaseene kahjustusega puu tuleb langetada!

Kuigi külmaseenest nakatunud puu võib pealtnäha veel elujõuline tunduda – lehes, rohelise võra ja isegi kasvu näitav –, on tegemist tõsise varjatud ohuga. Seen kahjustab puu juuri ja tüve alumist osa, nõrgestades oluliselt selle mehhaanilist vastupidavust. See tähendab, et puu võib murduda ootamatult, isegi nõrga tuule või vihmasaju korral.

Eriti linnakeskkonnas, aedades või parkides võib selline puu kujutada ohtu läheduses asuvatele hoonetele, autodele või inimestele. Seetõttu tuleb külmaseene kahjustusega puud aegsasti eemaldada, mitte jääda ootama nähtavaid murdumise märke.

Ohtlike puude langetamine seenkahjustuse korral ei ole lihtne töö. Kuna seen on sageli nõrgestanud juurestikku või tüve sisemust, võib puu käituda langetamisel ettearvamatult. Sellised puud vajavad professionaalset ja oskuslikku langetamist, milleks tasub kutsuda kogenud arborist või metsandustöödega tegelev spetsialist.